Saamislugu

2021. aasta november - Stiina ja Kris lähevad esimest korda Tšiilisse, et matkata Andides ja Atacama kõrbes. Mitme kuu jooksul mööda inimtühje matkaradu kulgedes saab neile selgeks, et see on ühe suurema teekonna algus. Juba järgmisel aastal on nad seal tagasi. Samal ajal viib Romet huvilisi Eestimaa rabadesse ja metsadesse. Ta jagab mõtteid inimestest ja loodusest. Sellest, kuidas vaikus, metsikus, füüsilised ja vaimsed katsumused viivad meid enda sees kohtadesse, kuhu argipäeva mugavuses enamasti ei jõua. Romet tunneb aina enam, et tahaks neid kogemusi inimestele ka päriselt pakkuda, mitte neist üksnes kõnelda.

Saatuse tahtel ristuvad meie kolme teed 2023. aasta lõpus, vahetult enne Stiina ja Krisi naasmist Tšiilisse. Kuigi Romet nendega sel hetkel ei liitu, on tema kunagine unistus Lõuna-Ameerikast kuskilt hingesoppidest pöördumatult välja kaevatud. Lõkkekumas vesteldes elustuvad pildid puumadest, kondoritest ja mägedest lapsepõlve loodus- ja fotoraamatutes.

2025. aasta algus - mõtteseemnest on kasvanud tõsiseltvõetav plaan. Arutame Krisiga pimedas Eestimaa talves kuhu ja kuidas minna, kui suur grupp võtta. Ja mis kõige olulisem - mida soovime inimestele üldse pakkuda?

Mida soovime pakkuda

Patagoonia nimetatakse üüratut maa-ala (ca 800 000 ruutkilomeetrit ehk umbes 2,5 Soomet) Lõuna-Ameerikas, Tšiili ja Argentiina piiril. See on paik, kus tuultes laiuvad rohumaad vahelduvad pilvedesse sirutuvate Andide ja sügavsiniste järvedega. Peakohal tiirutavad kondorid ja maastiku varjus liikuvad guanaakosid jahtivad puumad ehk mägilõvid. Kuigi Patagoonia meelitab oma ikooniliste turismimagnetitega ka turistide horde, on need vaid piisk selles üüratus “ookeanis”.

Meie soov on pakkuda Sulle just inimtühjemaid ja vähemtuntumaid radasid, mida reisikorraldajate “menüüst” ei leia. Seal on võimalik kogeda ehedat üksiolemist, piiritut loodust, füüsilist ja vaimset väljakutset. Soovime selle matkaga, et inimesed oskaksid hinnata oma keha ja selle võimekust. Et inimesed oskaksid viibida vaikuses, ainsateks saatjateks kiviklibul kulgevad jalad ja linnulaul. See on samaaegselt ka rännak iseenda sees. Sul on võimalus astuda vastu kerkivatele hirmudele, olgu need siis jõeületused, kõrgus või metsikud loomad.

Seejuures ei ole Sa päris üksi - Sinuga on kaasas rahvusvaheliselt kvalifitseeritud mägigiid Kristians Lunins ja looduse mõtestaja ning omapäi seikleja Romet Vaino. Kris on matkanud Patagoonias ja Andides laiemalt mitmeid kuid, räägib muuhulgas ka hispaania keelt ja tegeleb ka mägironimisega. Romet korraldab matkasid ettevõtetele ja eraisikutele Eestimaa looduses, kuid käib omapäi soolorännakutel Skandinaavia mägedes. Oma kogemustest on ta kirjutanud kaks raamatut ja jaganud lugusid konverentsidel-vestlusõhtutel.

Keda ootame liituma

Erilistel ja kaugetel paikadel on oma hind. Matka puhul on selleks enamasti füüsiline pingutus. Selle matkaga liitumiseks peaksid olema heas füüsilises vormis ja omama mitmepäevaste seljakotimatkade kogemust. Tule kindlasti, kui Sulle meeldivad väljakutsed, metsik loodus ja inimtühjad maastikud. Kui märjad jalad, ajutine ebamugavus ja radateta kulgemine kõlavad Sulle kui üks õige rännak, oled õiges kohas.

Logistikast

Kui Tšiili ise asub Baltikumist pea 24-tunnise lennureisi kaugusel, siis Patagooniasse saamine on omaette seiklus. 04.01 kohtume Tšiili lõunaosas asuvas pisitillukeses Balmaceda lennujaamas, kuhu lendab igapäevaselt pealinnast Santiaagost mitu lendu. Ligi tunniajase bussisõidu kaugusel asub Puerto Ibáñez, kus astume praamile, et ületada Tšiili suurim järv: Lago General Carrera. Teiselpool järve asub Chile Chico, kus veedame öö ja ostame matka esimeseks osaks vajalikud toiduvarud. Kel soovi, võib enne matka algust juba mõni päev varem Tšiilisse saabuda, et ka pealinna avastada.

Meid ootab ees kokku 10 matkapäeva, mille jooksul läbime metsiku, alles 2018. aastal loodud Park Nacional Patagonia (PNP) Rahvuspargi, ning legendaarse asustajate teekonna ehk Ruta de los Pioneros’e. PNP matkarajad on hooldatud ja lihtsalt jälgitavad, ent rajale jääb ka üks suurem tõus ja palju madalate jõgede ületamist. Enne järgmisele rajalõigule asumist veedame ühe öö Cochrane’i nimelises väikeses asulas, kus täiendame toiduvarusid ja laeme akusid. Asustajate teekond on metsikum ning paneb mõtlema - kuidas küll omal ajal suudeti siit eikellegimaalt läbi murda? Oma rännaku jooksul näeme guanakosid, ehtsaid gauchosid (kohalikke kauboisid), Tšiili pampat ja võimsaid mäetippe. Meie matk lõppeb Villa O’Higginsi nimelises väikeses külas, mis on ka Patagooniat läbiva kuulsa maantee Carretera Australi lõpp-punkt. Siin näeme, kuidas elatakse maailma lõpus, kust edasi ei vii ühtegi teed.

Jätame matka sisse ka ühe vaba ehk varupäeva, et vastavalt ilmale ja tervisele vajadusel aeglasemalt liikuda.

Kes soovib, saab oma reisi pikendada ning suunduda matka lõpp-punktist edasi Argentiina matkapealinna El Chalteni, mille lähedusse (2.5h bussireis) jääb El Calafate lennujaam, kust saab lennata Buenos Airesesse. Kuna Villa O’Higgins asub tõepoolest maailma äärel, siis tagasi pealinna jõudmiseks tuleb ette võtta pikk reis. Kiireimaks ühenduseks on:

• 6-tunnine bussireis Cochrane’i, kus tuleb veeta üks öö

• Järgmisel päeval 7.5-tunnine bussireis Coyhaique’sse

• Samal päeval 45-minutiline bussireis Balmaceda lennujaama

• Siseriiklik Balmaceda-Santiago lennureis

Alguspunkt: 04.01, Balmaceda lennujaam

Lõpp-punkt: 15.01, Villa O’Higgins

Varustus

Kuna tegu on pika matkaga, mille tarbeks kannab igaüks kaasas ka oma toitu ja telkimisvarustust, soovitame varustuse komplekteerimisel olla võimalikult läbimõeldud ja minimalistlik. Mida kergem on Sinu seljakott seda väiksem on ka vigastuste ja villide tekkimise tõenäosus. Loomulikult on äärmiselt olulised ka mugavad, sissekantud ja maastiku jaoks mõeldud korraliku tallamustriga jalanõud. Detailse vajaliku varustuse nimekirja leiad altpoolt.

Päevased distantsid: 15-20 km

Päevased tõusumeetrid: 500-1300 m

Maastik: kivine, kohati järsk; arvestada tuleb pidevalt märjaks saavate jalgadega (madalad jõeületused, järvekaldal kõndimine); kohati matkame maastikul ilma rajata

Kliima: Patagooniale omaselt võib olla nii vihma kui ka kuumust, mõnikord ka väga tuuline

Ööbimine: isiklikes telkides

Hügieen: pesta ja supelda saab jõgedes ja -järvedes

Toit: tuleb iseendal komplekteerida ja kaasas kanda; matka keskel saame toiduvarusid väikelinnas täiendada

Elektroonika: matkale tuleb kaasa võtta ca 20000mAh akupank ning kiirlaadija; seadmeid saab laadida matka keskele jäävas väikelinnas ning päikesepaneeli abil